EHA 28.10.2011

TUMEDUS, TUME / DARKENSS, DARK

esseenäitus
TUMEDUS, TUME
Raoul Kurvitz
kunstnikud: Jaak Kadarik, Kirke Kangro, Alice Kask, Raoul Kurvitz, Mari Laanemets & Killu Sukmit, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Jüri Palm, Johannes Saal, Ene-Liis Semper, Hanno Soans, Andres Tali, Jaan Toomik
kuraator: Anders Härm

Näituse avamine LAUPÄEVAL, 3. septembril kell 20.00
Näitus on avatud 04.09.- 02.10.2011

Euroopa Kultuuripealinna aasta näitusteprogrammi EKKMis lõpetab pretensioonikalt esseenäituseks tituleeritud „Tumedus, tume“. Näituse idee sai alguse mitmest üsna erinevast impulsist. Üks neist oli kahtlemata mõne aasta tagune Johannes Saali personaalnäituse kogemus Tartu Kunstimuuseumis, teine kuraatori aastatepikkune „kooseksistents“ Tallinna Kunstihoone kogusse kuuluvate Jüri Palmi maalidega ning kolmas juba aastaid vaevanud soov mingil viisil näitusevormis kontseptualiseerida sajandivahetuse eesti kunsti peavoolus domineerinud transgressiivse kehalisuse motiivid, millele Palm ja Saal teatud ajaloolise perspektiivi lisasid.
Jüri Palm
Nendele eraldiseisvatele ja hajali uitmõtetele inspireeris midagi kontseptuaalse raami sarnast aga lõpuks Raoul Kurvitzi eelmisel aastal avaldatud cover ja video Jesse Colin Youngi laulust „Darkness, Darkness“. Seejärel hakkasid käesoleva leitmotiivid ka mingis mõttes selgemat kuju omandama ning mitmete asjaolude kokku- ja äralangemise tõttu avanes ootamatult võimalus need ideed EKKMis kohe ka näitusena realiseerida.

Marco Laimre
Näituse “Tumedus, tume” märksõnadeks võiksid olla: vaimsed häired, ahistus kultuuris, autoagressioon, vägivald, seksuaalsus, morbiidsus, kannatus, jne. Loetelu ei ole täielik, kuid annab siiski mingi pildi sellest, millega kohtumist näitusesaalis ei ole võimalik vältida.

Marco Laimre
Näitus algab mõtteliselt Johannes Saalist, kelle teoseid küll näitusel ei ole ning päädib Hanno Soansi spetsiaalselt sellele näitusele valminud järjekordse veretekstiga sarjast „Absolut Nafta“. Ülejäänud teosed peaksid siis mahutuma nii kronoloogilises kui ka temaatilises plaanis nende vahele.

Hanno Soans

Samas ei pretendeeri näitus „tumeda elutunnetuse“ motiivide täielikule ärakirjeldamisele Eesti 20. ja 21. sajandi kunstiloos. Lisaks piirasid teoste valikut nii EKKMi eksponeerimisvõimalused kui ka maht; välja on jäetud üldtuntud hitid nagu Ene-Liis Semperi „FF/REW“ või Jaan Toomiku „Mees“. Näituse raskuspunkt on kahtlemata 90ndate lõpu 00ndate alguse teostel, eksponeeritud on võib-olla mingis mõttes vähemtuntud, seni vähem tähelepanu pälvinud või suisa unustatud teoseid nii eelmainitud kui ka teiste autorite loomingust. Sageli neid ongi eksponeeritud üks, paremal juhul kaks korda ja sedagi kümme-viisteist aastat tagasi. Aastatega on kasvanud peale aga põlvkon(na)d, kes pole neid töid kunagi näinud. Ja kindlasti pole neid teoseid nähtud sellistes seostes nagu nad siin on.

Ene-Liis Semper
Taolised esseistlikud teemanäitused on enamike muuseumide näitusepraktikas üsna tavalised. Kuigi seda tüüpi näitused annavad võimaluse vaadata teatud perioodi kunstiprotsesse teisiti kui tavapärasesse kunstiajaloolisse raami surutuna või lihtsalt kontseptualiseerimata kujul ajaloolisi „hitte“ vaatajate ette paisates, on meil neid seni võrdlemisi vähe tehtud. See formaat võimaldab tekitada kooslusi kunstnikest ja teostest, mis tavapärases olukorras võib-olla omavahel ei seostu.

pressiteate koostas
Anders Härm
info: anders@kunstihoone.ee
tel: 5084570

täname Eesti Kultuurkapitali, AVISIOONi, Euronicsit
eriline tänu: Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

Ants Juske. Anders Härmi suurepärane kuraatoritöö. Sirp, 16.09.2011http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12996:anders-haermi-suurepaerane-kuraatoritoeoe-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3359

Tanel Veenre. Elu kõrvalteel sündinud kunst. EPL, 29.09.2011

http://www.epl.ee/news/kultuur/elu-korvalteel-sundinud-kunst.d?id=58749972

Andres Tali

essay exhibition
DARKNESS, DARK

artists: Jaak Kadarik, Kirke Kangro, Alice Kask, Raoul Kurvitz, Mari Laanemets & Killu Sukmit, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Jüri Palm, Johannes Saal, Ene-Liis Semper, Hanno Soans, Andres Tali, Jaan Toomik
curator: Anders Härm

Exhibition opening: SATURDAY, September 3rd at 8 pm
Exhibition will be open from September 4th through October 2nd

Killu Sukmit & Mari Laanemets
The exhibition program for the Capital of Culture year at EKKM will come to an end with Darkness, Dark, that has pretentiously been called an essay exhibition. The idea for this started from several different impulses. One was undoubtedly the experience of Johannes Saal’s solo exhibition at the Tartu Art Museum. Another is the curator’s yearlong “coexistence” with Jüri Palm’s paintings that belong to the collection of the Kunsthalle Tallinn. And the third is a wish, which has been around for years, to somehow conceptualize the corporal motifs that dominated the mainstream of turn-of-the-century Estonian art to which palm and Saal provided some historical perspective. However, a conceptual framework for these separate and dispersed whims was finally created by the cover and video of Jesse Colin Young’s song Darkness, Darkness that Raoul Kurvitz produced last year. Thereafter, in some sense, these leitmotifs started to acquire a clearer form and, due to the coincidence and cancellation of several circumstances, an unexpected opportunity appeared to immediately realize these ideas as an exhibition at EKKM.

Marko Mäetamm

The exhibition starts with Johannes Saal – an Estonian postwar era painter - and ends with the latest work by Hanno Soans from his Absolute Oil series of blood texts especially made for this exhibition. The remaining works should fit between them both chronologically and thematically. At the same time, the exhibition does not claim to provide a complete description of the motifs of “dark life cognizance” in Estonian art of the 20th and 21st centuries. After all, the selection is limited by the exposition possibilities at EKKM and also the volume, which establish definite limits for the exhibition. The exhibition lacks both works and authors that could be associated with the main theme. Such well-known hits like Ene-Liis Semper’s FF/REW or Jaan Toomik’s Man are also missing. The exhibition definitely focuses on the late 1990s and early 2000s and includes the works of these and other artists that are perhaps less well-known, have attracted less attention or have actually been forgotten. Often they have been displayed once, or twice at most – ten or fifteen years ago. However, during these years a generation (or generations) has grown up who have never seen these works. And they have definitely never been seen in the context in which they are seen here.

Jaak Kadarik
Such themed essay-like exhibitions are quite common in the exhibition practice of most museums. Although such exhibitions provide an opportunity to examine the artistic process of a certain period outside the usual framework of art history and not by simply flinging historical “hits” before the viewers, we have had few such exhibitions to date. This format allows associations to be developed between artists and works that might not be linked in ordinary circumstances.
press release prepared by:
Anders Härm
info: anders@kunstihoone.ee
tel: 5084570
Alice Kask

we thank the Cultural Endowment of Estonia, Avisioon, Euronics
special thanks to: Tartu Art Museum, Kunsthalle Tallinn

LOST IN TRANSITION

PRESSITEADE

Näituse pealkiri: Lost in Transition
Raamprojekt: Your Periphery Is My Center
Näituse toimumispaik: EKKM, Põhja pst 35, Tallinn
Näituse avamine: Reede, 22. juuli kell 18.00
Näituse toimumisaeg: 23. juuli-28. august 2011
Näitus on avatud: T-P 13-19
Näituse kuraator: Rael Artel (Pärnu)
Osalevad kunstnikud: Arnis Balcus (Riia), Wojtek Doroszuk (Krakov/Rouen), Alexei Gordin (Tallinn), Ivan Jurica (Bratislava/Viin), Flo Kasearu (Tallinn), Gergely Laszlo & Katarina Sevic (Budapest), Zampa di Leone(kunstniku sõnutsi pärit "Balkani persest"), Anna-Stina Treumund (Tallinn), Katarina Zdjelar (Belgrad/Rotterdam)

http://www.youtube.com/watch?v=sPlZWU8FcLU

Kas sa mäletad 1991. aasta suve? Suudad meenutada toonast ilma? Millega sa tegelesid 19. augustil? Kuidas sa veetsid oma õhtu? Kus sa viibisid ja kellega koos olid, kui kuulsid Kremlis toimunud riigipöördest? Millest sa rääkisid oma vanemate, sõprade ja naabritega? Mida räägiti riigitelevisioonis? Milline oli üldine õhkkond?
Arnis Balćus
Sellel suvel saab 20 aastat just tollest nädalast, kui sotsialistlik režiim kukkus ametlikult kokku ja Nõukogude Liit varises põrmu. Katse päästa koletut, düsfunktsionaalset süsteemi putshiga andis sellele hoopis surmahoobi ja tõi Ida-Euroopa geopoliitilises piirkonnas kaasa rahvusriikluse ning demokraatliku korra taaskehtestamise. Lisaks poliitilise süsteemi muutmisele kujundati aga veelgi radikaalsemalt ümber majanduse põhimõtteid, mis muutusid ühest äärmusest teise -- riigi kontrolli all tegutsenud nõukogulikust plaanimajandusest metsikuks kauboikapitalismiks. Sellele protsessile anti nimeks „üleminekumajandus” ning selle üheks peamiseks märksõnaks sai „erastamine”. Viimane muutis fundamentaalselt suhteid riigi ja kodanike, tootmisvahendite omanike ja tööliste ning kohaliku ja rahvusvahelise kapitali vahel. Reformide kaudu juurutati lisaks uut, euroremonditud arusaama edust, respektaablitest elustiilidest, töövormidest ning vaba aja veetmise viisidest.
Gergely Laszló & Katarina Śević
Kogetud raskusi kõrvale jättes, peetakse domineerivas ajaloolis-poliitilises diskursuses viimaseid aastakümneid positiivseks ja progressiivseks ajastuks, mis on kõigi endise Ida-Euroopa rahvaste elukvaliteeti parandanud. Avalikus sfääris käibiva peavoolumõtte järgi võitsime me kõik sellest 1991. aasta augustinädalast. See kehtib nii „meie” kui demokraatlike ja iseseisvate rahvusriikide kui ka „meie“ kui eraisikute kohta. Mulle näib, et on unustatud küsida - aga mida me kaotasime? Ja pärast nii radikaalset olukorramuutust - kas me oleme nende kiirete reformidega tekitatud muutuste tõttu endiselt segaduses?
Ivan Jurica

Eelpool kirjeldatud ajaloolised protsessid moodustavadki rahvusvahelise kaasaegse kunsti näituse „Lost in Transition” mõttekohad. 20 aastat pärast seda saatuslikku augustikuu päeva toimuv näitus üritab koguda ja esitleda valikut kriitilisi seisukohti endises Ida-Euroopas domineerivate sotsiaalsete reaalsuste ning viljeletud elustiilide kohta. Teoste valikuga soovin välja joonistada mõningaid majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale iseloomulikke arengusuundi, mis on tekitanud üleminekuperioodi igapäevaelus aga ka kunstimaailmas teatud väärtuste komplekte ja eluviise.
Näen näitusemeediumi mitte pelgalt intellektuaalse naudingu või põneva meelelahutuse eesmärgil teoste esitlemise võimalusena, vaid ka kui vahendit, mille abil konkreetsetele teemadele ja nähtustele tähelepanu juhtida ning nednde
üle arutelusid algatada.
Flo Kasearu

„Lost in Transition” on esimene projekt alustavast kaasaegse kunsti presentatsioonide sarjast „Your Periphery Is My Center”, mis uurib ja mõtestab endise Ida-Euroopa ja selle naaberregioonide sotsiaalse reaalsuse kõige erinevamaid, kunstnikele huvipakkuvaid aspekte.

Näitusega kaasneb seda tutvustav trükis, mida loodetavasti esitletakse avamisel.

Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv näitus avatakse 22. juuli õhtul, kell 18.00

Näitus toimub festivali „Patarei Kultuuritolm 2011” ja projekti „Your Periphery is My Center” raames.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Ungari Suursaatkond Tallinnas

Lähem info:
Rael Artel
rael@publicpreparation.org
+372 56 229 213


Kakukaamera: Kas sa mäletad 1990. aasta suve? EE, 26.07.2011
http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/kakukaamera-kas-sa-maletad-1991-aasta-suve.d?id=49872109

Aro Velmet. "Lost in Transition" näitab Ida-Euroopa varjupoolt. ERR, 24.07.2011
http://uudised.err.ee/index.php?06231938

Janar Ala. Tesco Disco (briti Maxima). Postimees, 05.08.2011
http://www.postimees.ee/521318/tesco-disco-briti-maxima/

Riin Kübarsepp. Ringkäik üleminekusse eksinud Ida-Euroopas. EPL, 11.08.2011
http://www.epl.ee/news/kultuur/ringkaik-uleminekusse-eksinud-ida-euroopas.d?id=55512724

Andri Ksenofontov. Üleminekuga kaduma või üle läinud? Sirp, 12.08.2011
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12823:ueleminekuga-kaduma-voi-uele-laeinud-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3354

PRESS RELEASE 18.07.2011

Exhibition title: Lost in Transition
Framework: Your Periphery Is My Centre
Venue: EKKM, Põhja pst 35, Tallinn, Estonia
Dates: Jul 22–Aug 28, 2011

Artists: Arnis Balcus (Riga), Alexei Gordin (Tallinn), Wojtek Doroszuk (Krakow/Rouen), Ivan Jurica (Bratislava/Vienna), Flo Kasearu (Tallinn), Gergely Laszlo & Katarina Ševic (Budapest), Zampa di Leone (according to artist's words, from "the Arse of the Balkan"), Anna-Stina Treumund (Tallinn), Katarina Zdjelar (Belgrad/Rotterdam)

Curator: Rael Artel (Pärnu)

Do you remember the Summer of 1991? Can you recall the weather? What did you do on August 19th? How did you spend your evening? Where were you and with whom, when you heard about the coup d'état in Kremlin, Moscow? What did you say to your parents, friends and neighbors? What was announced on public television? What was the atmosphere in general?
Wojtek Doroszuk
As of this summer, 20 years have passed since that week, when the Socialist regime officially fell and the Soviet Union collapsed. The attempt to preserve the monstrously dysfunctional system failed, and the putsch delivered to it a deathblow, reorganizing the order of nation-states and democracy in the geopolitical region of Eastern Europe. Besides the change of political system, economic principles were even more dramatically reshaped, from one extreme to another: from a state-operated Socialist plan-economy to wild and heartless cowboy-capitalism. To name this process, the term 'transitional economy' was used and 'privatization' became one of its keywords. Privatization changed fundamentally the relations between the state and its citizens, between the owners of the means of production and the workers, between local and international capital. With the reforms, previously held assumptions about valued and legitimate ways of living, working and spending leisure time were renovated, so to speak; reframed through the lens of Europe.
Zampa di Leone

In the dominant historical-political discourse, the last decades are perceived as a positive and progressive period, which, apart from the odd difficulty, have improved the quality of life in all the nations in former Eastern Europe. According to the understanding promoted in the mainstream, we all became winners that very week in August 1991; “we” as a region of democratic and independent nation-states, as well as "we" as private individuals. It seems to me that the question of what we may have lost has not been asked. And, after such a radical change in the surrounding situation, are we still lost in the confusion introduced by these rapid reforms?
Anna-Stina Treumund
The historical processes described above frame the subject of discussion for Lost in Transition, an international exhibition of contemporary art that aims to collect and present a selection of critical perspectives on the prevalent social realities and lifestyles generated and practiced in former Eastern Europe 20 years after that fatal August day. Through this assortment of works I wish to sketch out some characteristic developments in the economic and social situation that have given rise to particular sets of values and ways of living in the era of transition, both in everyday life as well as in the art world. I see the medium of exhibition not as a mere display of works for intellectual pleasure or exciting leisure time, but as a proposition to discuss particular aspects of social reality and power relations we face daily in this part of Europe.

Lost in Transition is a part of Your Periphery Is My Centre, a series of contemporary art presentations in various formats that examine ambivalent aspects of the life in former Eastern Europe and its neighboring regions.

The show is accompanied by publication: edited by Rael Artel, designed by Jaan Evart, published by PP Publications, 64 pages, in Estonian and English.

The exhibition is a part of official cultural program of Tallinn, European Capital of Culture 2011.

The show takes place in the framework of the festival Kultuuritolm 2011 and as a part of the project Your Periphery Is My Center.

Support: Eesti Kultuurkapital, Hungarian Embassy in Tallinn

More information:
Rael Artel
rael@publicpreparation.org
+372 56 229 213

MUUSEUMI FAILID I: KOGUTUD PRINTSIIBID

EKKM pressiteade 13.06.2011

Euroopa kultuuripealinna aastal toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kollektsiooni esimene avalik presentatsioon
Muuseumi failid I: Kogutud printsiibid

Näituse avamine toimub LAUPÄEVAL, 18. juunil kell 18.00
Näitus jääb avatuks 17. juulini

Kunstnikud: Kertu Ehala & Ave Teeääre, Anders Härm, JIM, Johnson ja Johnson, Kai Kaljo, Elin Kard, Raul Keller, Kiwa, Laura Kuusk, Neeme Külm, Mari Laanemets, Marco Laimre, Alver Linnamägi, Marge Monko, Kaido Ole , Taavi Piibemann, Hanno Soans & Juri Kortšagin, SUPERFLEX, Johannes Säre, Triin Tamm, Reimo Võsa-Tangsoo& Shawn Pinchbeck & Sulo Kallas , Visible Solutions OÜ jt.

Samal ajal kui sündis idee Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumist, sündis ka idee Eesti kaasaegse Kunsti Muuseumi kollektsioonist, sest definitsiooni kohaselt on kollektsioon muuseumi peamiselt määratlev asi. EKKMi kollektsioon, nagu iga elav kollektsioon, on pidevas saamise ja muutumise protsessis. EKKMi kollektsioon ei ole aga tavapärane avalik või erakollektsioon, seda nii kontseptuaalsetel kui ka puhtmateriaalsetel põhjustel. Esiteks pole EKKMil kunagi olnud kollektsioneerimiseks eelarvet ning samuti on muuseumil võrdlemisi vähe hoidlapinda, kus oma kollektsiooni säilitada, rääkimata säilitamistingimustest. Samas ei soovinud me kunstnike töid ka päris tasuta saada ja ühineda nõukaaegste ”kunstinuijajate” stiilis väljapressimisega juhul muidugi kui kunstnikud on ise avaldanud soovi oma töid kollektsiooni annetada. EKKM kollektsioneerib kunsti peamiselt immateriaalsel kujul, idee tasandil, aga mitte ainult. EKKMi kogu on kontseptuaalne kogum teostest, ideedest ja mateeriast, mis suuremas osas on omandatud teatud sümboolse vahetustehingu kaudu. Paljudel juhtudel on kunstnikele tasutud tavapärasest majandustegevusest kõrvale juhitud vahenditest, teatud naturaalmajanduslike vahetuste abil või on saavutatud mõnel muul viisil kokkulepe teose omandamiseks. Laias laastus jagunevad omandatud teosed kolme gruppi:

a) omandatud kunstniku ja institutsiooni vahel aset leidnud kontseptuaalse tehingu teel
b) institutsiooni poolt strateegiliselt tellitud
c) kunstnikepoolsed annetused ja deposiidid EKKMi juures

Kollektsiooni üksikud teosed peaksid suures osas artikuleeruma ja materialiseeruma näituseprojektide raames ning seejärel jällegi dematerialiseeruma. Nii nagu kõigil muuseumitel, on ka EKKMi eesmärgiks oma kollektsiooni pidev kasvatamine ning laiendamine ning teatud ajavahemike tagant ka kollektsioonipõhiste kuraatorinäituste tegemine.
Näitus “Kogutud printsiibid”, kus EKKMI nelja esimese tegevusaasta jooksul kogutud töid esmakordselt näidatakse, üritab teoste kõrval eksponeerida ka nende omandamise viise. Muutes nähtavaks kontseptuaalse sümboolse kapitali liikumise, mis on toimunud institutsiooni ja kunstnike vahel, saavad nähtavaks ka seosed ja suhted, mis tavaliselt jäävad avalikkuse eest varjatuks. Samas on iga kunstiteose soetamise akt tõlgendatav ka teatud kunstilise aktina, institutsiooni “vastusena” kunstnikule, metakunstilise tõlgendusena, mis nüüd ja edaspidi kuulub lahutamatult teose juurde.

EKKMi toetab Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011.
Täname Eesti Kultuurkapitali, PERI, Sadolini.

pressiteate koostas
Anders Härm
EKKM juhatuse liige
Rohkem infot:
Tel 5084570
e-mail: anders@kunstihoone.ee

http://virtualwallworld.blogspot.com/2011/07/museum-files-i-collected-principles.html

The first public display of
the collection of Contemporary Art Museum of Estonia
(EKKM)

MUSEUM FILES I: COLLECTED PRINCIPLES
June 19 - July 17, 2011

Opening Reception on Saturday, June 18th at 6 pm

Artists: Kertu Ehala & Ave Teeääre, Anders Härm, JIM, Johnson ja
Johnson, Kai Kaljo, Elin Kard, Raul Keller, Kiwa, Neeme Külm, Laura
Kuusk, Mari Laanemets, Marco Laimre, Alver Linnamägi, Marge Monko, Kaido
Ole, Taavi Piibemann, Hanno Soans & Juri Kortchagin, SUPERFLEX, Johannes
Säre, Triin Tamm, Reimo Võsa-Tangsoo & Shawn Pinchbeck & Sulo Kallas,
Visible Solutions OÜ

The collection of EKKM, which, like every living collection, is
continually supplemented is however not an ordinary public or private
collection, for both conceptual reasons related to the institutional
practices of EKKM and purely material reasons related to the lack of
money. Firstly, EKKM has never had any budget for collecting and EKKM
also has relatively little depository space for storing the collection,
not to mention the proper conditions for preservation. Yet, we didn`t
want to get the artists' works for free or to engage in blackmail like
the Soviet-era "art beggars". Therefore, EKKM collects primarily, but
not exclusively, intangibly -- at the idea level. The collection is a
conceptual set of works, ideas and matter, the majority of which is
acquired through symbolic exchanges if not the artists have decided to
donate the works. In many cases, the artists have been paid with
resources that are detached from ordinary economic activities by using a
barter system, or by using agreement that are reached for acquiring the
works of art in some other way. The acquisition of works can be roughly
divided into the following three groups:

a) through a conceptual transaction between the artist and institution;
b) strategic commissions by the institution;
c) donations and deposits.

The exhibition titled /Collected Principles/, during which the works
collected during EKKM's first four years of operation will be exhibited
for the first time, will try to demonstrate the manner of acquisition
along with the works of art. By making the movement of symbolic
conceptual capital between the institution and artist visible, the
connections and relationships that are usually hidden from the public
will also become visible. At the same time, the act of acquiring a work
of art can also be interpreted as an artistic act -- an institution's
"answer" to the artist; as a meta-artistic interpretation which now and
hereafter will be an indivisible part of the work of art.

press release was compiled by
Anders Härm
EKKM Board
more info:
tel: +372 50 84 570
e-mail: anders@kunstihoone.ee

thanks to: Eesti Kultuurkapital, PERI, Sadolin

KÖLER PRIZE

EKKM pressiteade:
Esimese Köler Prize`i võitis Jevgeni Zolotko
30.05.2011

Laupäeval, 28. mai õhtul anti Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis toimunud galal üle maailma esimene Köler Prize. Kultuuripealinna aasta Köler Prize`i laureaadi valis viie nominendi - Dénes Kalev Farkas, Tõnis Saadoja, Timo Toots, Sigrid Viir ja Jevgeni Zolotko - hulgast välja rahvusvaheline žürii. Valituks osutus Tartus elav ja töötav noor skulptor ning installatsioonikunstnik Jevgeni Zolotko. Žürii töötas koosseisus koosseisus Iara Boubnova, kauaaegne Sofia Kaasaegse Kunsti Keskuse direktriss ning Manifesta 4 ja 2.Moskva biennaali kuraator; Leevi Haapala, Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi kuraator; Valentinas Klimašauskas, Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse (CAC) kuraator; Mark Raidpere, mitmeid kunstiauhindu võitnud ning üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti kunstnikke hetkel ja Elena Sorokina, Brüsselis baseeruv vabakutseline kuraator.

Žürii esinaine Iara Bounnova põhjendas žürii valikut järgnevalt: "Zolotko osutus tihedas konkurentsis valituks oma võime tõttu seada küsimuse alla kaasaegse kunsti eksistentsi kõige substantsiaalsemaid elemente. Ta loob subjektiivseid ja intrigeerivaid narratiive, mis on publikuga interaktsioonis ning tähelepanuväärne on ka tema huvi eksperimenteerida mitte-traditsiooniliste kaasaegse kunsti materjalidega, mis nõuavad väga spetsiifilisi manuaalseid oskusi."

Publikuhääletuse võitis Tõnis Saadoja. Peaaeuhinna 5000 eurot pani välja logistikaga tegelev firma Smarten Logistics ning publikupreemia 1000 eurot Temnikova-Kasela galerii koostöös advokaadibürooga Lawin. Võitjatele anti üle ka Anneli Tammiku ja Ketli Tiitsare kujundatud meened.


Pressiteade 23.05.2011
Köler Prize`i publikuhääletus kestab reedeni. Näitus jääb lahti 12.juunini.

Veel terve nädal on publikul võimalik valida oma favoriiti Köler Prize`i nominentide seast näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Hääletus lõpeb reedel, 27. mail täpselt kell 19.00 kui muuseum suletakse.

28. mai hilisõhtul kuulutatakse välja nii Köler Prize`i peapreemia kui ka publikuhääletuse võitnud kunstnik(ud). Köler Prize`i laureaadi valib rahvusvaheline žürii koosseisus Iara Boubnova, kauaaegne Sofia Kaasaegse Kunsti Keskuse direktriss ning Manifesta 4 ja 2.Moskva biennaali kuraator; Leevi Haapala, Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi kuraator; Valentinas Klimašauskas, Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse (CAC) kuraator; Mark Raidpere, mitmeid kunstiauhindu võitnud ning üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti kunstnikke hetkel ja Elena Sorokina, Brüsselis baseeruv vabakutseline kuraator.

Peaaeuhinna 5000 eurot paneb välja Smarten Logistics ning publikupreemia 1000 eurot Temnikova-Kasela galerii koostöös advokaadibürooga Lawin.

NB! Et kõik huvilised jõuaksid ikkagi näitusele, on publiku tungival soovil selle lahtiolekuaaega pikendatud nädala võrra, kuni 12. juunini.

pressiteate koostas
Anders Härm
EKKMi juhatuse liige
tel: 5084570
anders@kunstihoone.ee


Pressiteade 19.04.2011
EKKM ja Smarten Logistics esitlevad:

Köler Prize 2011. nominentide näitus

Olete oodatud näituse avamisele LAUPÄEVAL, 30. aprillil kell 20.00
Näitus on avatud 1. mai – 5. juuni

kunstnikud:
Dénes Kalev Farkas, Tõnis Saadoja, Timo Toots, Sigrid Viir ja Jevgeni Zolotko


Ekraaniproovid Köler Prize`ile from EKKM on Vimeo.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum avab oma 2011. aasta, Kultuuripealinna aasta hooaja kunstiauhinna Köler Prize 2011 nominentide näitusega. Käesoleval aastal antakse seda preemiat välja esmakordselt. Auhinnale on nomineeritud viis eesti kaasaegse kunsti tõusvat tähte, kõik väga eriilmelised ja isikupärase maailmakäsitlusega kunstnikud, kes on ennast viimaste aastate jooksul tõestanud tugevate tööde ja huvitavate projektidega. Kahtlemata on tegemist kunstnikega, kelle rahvusvaheline potentsiaal on veel täielikult realiseerimata, kuid kes on ennast eesti kunstipildis näidanud isikupäraste ja intrigeerivate autoritena. Läbilõiget nende viimaste aastate loomingust saab näha loomulikult ka näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus kunstnikud astuvad üles kahe teose või teoste seeriaga, milledest esimene on varem avalikult juba eksponeeritud, teine aga uus, Eestis varem eksponeerimata või valmib spetsiaalselt Köler Prize´i jaoks.


Dénes Kalev Farkas on eesti kunstipildis figureerinud juba 2000ndate aastate algusest alates. Tema loomingut iseloomustab eriti just viimastel aastatel suhestumine ühiskondlike, poliitiliste ja majanduslike teemadega ning üksikindiviidi resignatsiooni kujutamine suhetes avalike ja eraõiguslike institutsioonidega. Tema tööde keskmes, mida iseloomustab esteetiline väljapeetus ning minimalistlikult poeetiline väljenduslaad, on inimene, kuid paradoksaalsel kombel inimese kujutist me tema valguskasti fotodelt ei leia.


Tõnis Saadoja on maaliv kontseptualist, kelle loomingut samuti iseloomustab lakooniline väljenduslaad ning ülim esteetiline väljapeetus. Saadoja ennast ja oma (maali)kunstnikuks olemist demonteeriv autorpositsioon võtab aga antud näituse raames uue pöörde, sest kunstnik üllatab vaatajat seekord hoopiski slaidiinstallatsiooniga.


Timo Toots on kunstnik, kes on teinud kindlasti viimaste aastate teravamad ja poliitilisemad interaktiivsed, uue meedia põhised videoinstallatsioonid, näidates vaimukalt ja kunstiliselt võimsas vormis kätte kontrolliühiskonna karmid jälgimisskeemid, üksikisiku põhiõiguste jämeda rikkumise ning kvantitatiivse infomüra kvalitatiivseteks profileerimiseks transformeerimise võimalused.


Sigrid Viir on kunstnik, kellel lisaks osalustele kunstirühmitustes Visible Solutions OÜ (koos Karel Koplimetsa ja Taaniel Raudsepaga) ja eraldi koostöös Taaniel Raudsepaga, on ka väga isikupärane soolokarjäär. Erinevalt tugevalt poliitilistest grupitöödest tegeleb ta oma fotopõhises soololoomingus peamiselt valusate isiklike ja perekondlike teemadega.


Jevgeni Zolotko näol on aga tegemist noore skulptori ja installatsioonikunstnikuga, kelle skulptuurid on justkui
jäänused tuumasõjajärgsest maailmast, võimsad düstoopilised allegooriad, mis Tartu koolkonnale omaselt on tugevate literatuursete ja semiootiliste allusioonidega.

Näitusel esitatud töid asub kriitiliselt hindama rahvusvaheline ekspertžürii. Auhinnaraha, mille paneb välja eesti kapitali põhine logistikafirma Smarten Logistics, on 5000 eurot ja see antakse laureaadile üle 28. mail toimuval galal. Ka näitusekülastajad saavad valida oma lemmiku ning publikupreemia, mille suuruseks on 1000 eurot, paneb välja Temnikova & Kasela galerii koostöös advokaadibürooga Lawin. Auhind antakse üle 28. mail toimuval galal, mille kohta informeeritakse pressi eraldi.

Pressiteate koostas:
Anders Härm
EKKMi juhatuse liige

Rohkem infot
Tel: 5084570
anders@kunstihoone.ee

Näitust toetavad:
Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Sadolin, Henkel Balti AS, http://www.tselluvill.ee/

Fotod: Dénes Kalev Farkas

Mart Niineste. Kaasaegse kunsti muuseum asutas iga-aastase Köleri auhinna. EPL, 24.03.2011
http://www.epl.ee/artikkel/594935

Hanno Soans. Kaasaegse kunsti muuseum suurendab panuseid - Köler Prize. EPL, 07.05.2011 http://www.epl.ee/artikkel/597532

Martin Rünk. Ainult parim võidab. Sirp, 13.05.2011
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12453:ainult-parim-voidab-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3345

OP! 17.05.2011
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=116969


Pressiteade 22.03.2011:
EESTI KAASAEGSE KUNSTI MUUSEUM ASUTAB UUE KUNSTIAUHINNA

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumil on hea meel teatada uue kunstiauhinna loomisest. Auhinna nimeks saab Köler Prize ning seda hakatakse esialgsete plaanide kohaselt välja andma igal aastal. Auhinnale nomineeritakse muuseumi poolt viis Eestis alaliselt resideerivat või Eesti kodakondset kunstnikku viimase kolme aasta loominguliste saavutuste põhiselt. Nominentide seast valib rahvusvaheline žürii välja laureaadi, keda premeeritakse 5000 euroga. Laureaadi valimine toimub 01.05-05.06. 2011 EKKMis (Põhja pst. 35) toimuva näituse põhiselt.
Meil on rõõm teatada, et 2011. aasta auhinnaraha paneb välja eesti kapitalil põhinev logistikafirma Smarten Logistics. Nominentide näitusel saab ka publik valida oma lemmiku ja selle preemia, mille suuruseks on 1000 eurot, paneb välja ambitsioonikate plaanidega uus galerii Temnikova & Kasela.

Köler Prize 2011 nominendid on:
Dénes Kalev Farkas, Tõnis Saadoja, Timo Toots , Sigrid Viir ja Jevgeni Zolotko.

Näitusel eksponeerivad kunstnikud kahte tööd või tööde seeriat, millest esimene on varasem, juba eelnevalt avalikult eksponeeritud ning teine uus, spetsiaalselt selle näituse jaoks valmistatud teos. Nominentide näitus avab ühtlasi ka EKKMi järgmise, Euroopa kultuuripealinna aasta näitustehooaja. Preemia üleandmine leiab aset 28. mail toimuval gaalal.
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on 2007. aastal kunstnike, kunstitudenigite, galeristide ja kuraatorite poolt ellu kutustutd initsiatiiv täitmaks tühja kohta eesti institutsionaalsel kunstimaastikul ning propageerimaks kaasaaegset kunsti nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Ühtepidi on EKKMi eesmärgiks hõivata puuduva kaasaegse kunsti muuseumi koht kunstiväljal ning teisalt pidevalt küsida, milline üks kaasaegse kunsti muuseum õieti olema peaks: mis on see, mis ühest muuseumist muuseumi teeb ja milline muuseum tänapäeval üldse võimalik ja vajalik on. EKKMi võib mõista kui teatud rohujuuretasandil tekkinud vastu-avalikku (counter-public) institutsiooni, mis sisaldab endas paljugi traditsioonilisele avalikule institutsioonile omaseid jooni, kuid mille eesmärgiks on siiski kujutleda ja luua teistsugust institutsionaalsust. EKKM on teatud ise-institutsioneerumise (self-instituting) meetod, mille ülesanne peaks olema toimida teatud normatiivse avalikkuse mõiste suhtes kriitiline ja ”kummaline”, ebakonventsionaalne ettekujutus avalikust institutsioonist.

pressiteate koostas
Anders Härm
EKKMi juhatuse liige

rohkem infot:
tel: 50 84570
e-mail: anders@kunstihoone.ee

RADIAATOR

Festival “Radiaator” 17.-18. märtsil, Tallinnas

Pressiteade

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 esitleb:

17.-18. märtsil toimub Tallinnas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) Eestis esmakordselt rahvusvaheline raadiokunsti festival “Radiaator”.

Raadiokunst on helikunsti vorm, mis uurib raadiot kui kunstilist, eksperimentaalset ja sotsiaalset helikeskkonda ning kasutab selleks raadioeetrit ja muid helitehnilisi vahendeid. Koos raadiokunstifestivaliga avab 2006. aastast tegutsev LokaalRaadio ka oma veebiraadio, mis tegeleb radiofoonilise kunsti kui kaasaegse kunsti praktikaga ning on avatud koostööprojektidele ning kultuurilisele dialoogile.

EKKMis (Põhja pst. 35) toimuval põneval festivalil astuvad üles järgmised raadiohullud esinejad:

Felix Kubin (DE)

Sarah Washington & Knut Aufermann (GB/DE)

Paul Devens (NL)

Nebojsa Milikic (SRB)

Eesti Elekter (EE)

LokaalRaadio (EE)

eleOnora (EE)

Lisaks sellele tulevad kuulamisruumis esitlusele festivali “Radiaator” eriprogrammid järgmistelt autoritelt:

Anna Friz (CAN)

Shawn Pinchbeck (CAN)

Erkki Luuk & Raul Keller (EE)

Roomet Jakapi & Katrin Essenson (EE)

Festivali ajal töötab EKKMi ümbruses piiratud raadiusega FM-saatja sagedusel 107,2 Mhz ning ülekandeid tehakse ka LokaalRaadio netiraadiosse.

LokaalRaadio veebis: www.lokaalraadio.ee

Lähem info esinejate kohta ja festivali kava: www.festival.lokaalraadio.ee

kontakt: info@mkdk.org , 56451599

Rahvusvahelist raadiokunsti festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn, korraldajad on MTÜ Kirbutsirkus ja LokaalRaadio koostöös MKDK ja EKKMiga. Täname toetajaid: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Goethe Instituut, Briti Nõukogu, Metropol Hotell. Festivali kuraatoriteks on Katrin Essenson ja Raul Keller.

Piletid saadaval kohapealt.

Festivali kahe päeva pass 15/12, päevapilet 10/7, üksikpilet 6/4

Olete oodatud raadioeetrisse!

Korraldustoimkond.

EKKM TEOORIAKLUBI I-V

EKKM TEOORIAKLUBI I-V

Teooriaklubi on aktivistliku televisiooni laadne platvorm, kus aktuaalseid kunstiteoreetilisi ja kunstipoliitilisi küsimusi ning kunsti sotsiaalseid probleeme käsitletakse talkshow formaadis. Esimese viie saate keskmes on eelmise aasta jooksul kunstnikkonna hulgas lahvatanud diskussioonid kunstitöötajate töötingimuste, sotsiaalsete garantiide ja organiseerumismudelite teemal. Vestlusringid lähtuvad nende diskussioonide käigus sõnastatud probleemidest, püüdes temaatikat avada laiemale avalikkusele ning kaasata loometöötajate prekaarset olukorda puudutavasse debatti lisaks kunstipraktikutele ka erinevate valdkondade loomeliitusid, ametühinguid ja poliitilist eliiti. Kaasaegne kunst keskendub sageli sotsiaalse ebavõrdsuse ja ühiskondlike võimusuhete analüüsimisele, kuid kunstiteoste loomise ja eksponeerimisega seotud majanduslikud aspektid on harva avaliku diskussiooni objektiks.

EKKM Teooriaklubi V saade

Vestlusringis osalevad: Anu Liivak, Harry Liivrand, Markus Toompere

Küsimusi esitab: Airi Triisberg

pikkus 1 h 17 min

EKKMi Teooriaklubi V saade from EKKM on Vimeo.

Hooaja viimase saate külalisteks on Kumu direktor Anu Liivak, Tallinna Kunstihoone juhataja Harry Liivrand ning Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Markus Toompere. Diskussiooni lähtepunktiks seekord institutsionaalne vaatenurk kunstitöötajate töötingimuste problemaatikale. Kas näituseinstitutsioonidel on välja kujunenud põhimõtted kunstnike töö tasustamiseks ja kui, siis millised need on? Milline on näituseinstitutsioonide, ministeeriumi ja kultuurkapitali suhe kunstitöötajatele paremate töötingimuste eest v6itlemise protsessi? Milline võiks olla nende instutsioonide roll õiglaste töötasude eest seismisel?



EKKMi Teooriaklubi IV saade

pikkus 1 h 27 min

Vestlusringis osalevad: Kaarel Oja, Indrek Saar, Kaarel Tarand

Küsimusi esitab: Airi Triisberg

Hooaja neljanda saate külalisteks on poliitiliste parteide esindajad: Kaarel Oja (Isamaa ja Res Publica Liit), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Kaarel Tarand (Eestimaa Rohelised). Diskussiooni lähtepunktiks muuhulgas erakondade valimisprogrammid. Kuidas näevad poliitilised erakonnad riigi rolli kunsti rahastamisel? Milliseid lahendusi näevad poliitikud kunstitöötajate töötingimuste ja sotsiaalse turvatunde parandamiseks? Milliseid muudatusi kunsti rahastussüsteemis on võimalik ellu viia lähema paari aasta jooksul?


EKKMi Teooriaklubi IV saade from EKKM on Vimeo.

EKKMi Teooriaklubi III saade

pikkus 1 h 15 min

Vestlusringis osalevad: Jaan Elken, Krista Kaer, Ülo Krigul

Küsimusi esitab: Airi Triisberg

Hooaja komanda saate külalisteks on Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige Krista Kaer ja Eesti Heliloojate Liidu aseesimees Ülo Krigul. Diskussiooni keskmes on järgmised küsimused: Millised sarnasused ja erinevused eksisteerivad kunstnike, kirjanike ja heliloojate töötingimustes? Kuidas loomeliidud saavad seista selle eest, et tagada loometöötajatele väärikad töötingimused ja sotsiaalsed garantiid? Mida seni on tehtud ja kuidas liikuda edasi? Millised on koostöövõimalused erinevate valdkondade vahel? Millised on praegu kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse probleemkohad ja kuidas neid muuta?


EKKMi Teoriaklubi III saade from EKKM on Vimeo.

Teooriaklubi II saade

Kogupikkus 1 h 25 min

Vestlusringis osalevad: Oudekki Loone, Harri Taliga

Küsimusi esitab: Airi Triisberg

Käesoleva hooaja teises saates osalevad Oudekki Loone ja Harri Taliga ning diskussiooni keskmes on ametiühingute ja streigiõigusega seonduv küsimustering. Kuidas ühitada ametiühingute mudelit immateriaalse tööga? Millised oleksid kunstitöötajate võimalikud organiseerumismudelid? Kuidas saaksid kunstitöötajad streikida? Millised on alternatiivsed protestivormid?

EKKMi Teooriaklubi II saade from EKKM on Vimeo.

TEOORIAKLUBI I saade
kogupikkus 1 h 5 min

Esimeses vestlusringis osalevad: Minna Hint, Marge Monko, Taavi Talve

Küsimusi esitab: Airi Triisberg

EKKMi teooriaklubi esimene vestlusring keskendub kunstiväljal valitsevatele materiaalsetele tingimustele, kaardistades olukorda kunstniku vaatenurgast. Millised on kunstnike töötingimused? Mil määral põhineb kaasaegse kunsti valdkond tasustamata tööjõu ekspluateerimisel? Milline näeb välja kunstniku tööpäev? Kuidas kujutavad kunstitöötajad ette head elu? Kuna tegemist on kõrge resolutsiooniga failidega, soovitame enne vaatama asumist lasta neil ennast rahulikult üles laadida.

EKKMi Teooriaklubi I saade from EKKM on Vimeo.

ESIMESE SAATE LISA: See koosneb kunstnike poolt hiljem täpsustatud infost nende viimaste aasta töö ja selle tasustamise kohta. MINNA HINT: a) Osalus näitustel Millistel näitustel oled viimase 3-5 aasta jooksul esinenud? Alates 2007. aastast olen osalenud 15 grupinäitusel ja 10 festivali/skriiningul (Soomes, Poolas, Inglismaal, Walesis, Türgis, Hispaanias, Lätis, ülejäänud Eestis) ja 2 isikunäitust (1 Eestis, 1 Walesis).Artist fee'd olen saanud Eestis vist ühe korra - 2007. aastal graafikatriennaali kuraatorinäitusel „Political/Poetical“ osalemise eest. Väljaspool Eestit, olen saanud feed Walesis 700 naela, Poolast ja Lätist kummastki 100 eurot, Inglismaal 200 naela, Soomest ka vist 100 eurot. Kas produktsioonikulud kaeti (osaliselt/täielikult)? Walesi näituseprojekti kõik kulud kaeti (+transport, majutus, päevarahad, trükised, kutsed jne.) Inglismaal kaeti transpordi kulud ja materjali kulud osaliselt + fee..Üldiselt on Kulka mind ikka natuke toetanud. Viimase filmi eelarve oli 220 000 krooni (Eesti lood "Üleriigiline õnn"), mida aga toetas põhiliselt Eesti Filmi Sihtasutus. Minu töötasu oli 30 000 krooni. b) Muud sissetulekud Kas ja kus oled oma töid müünud? Tartu Kunstimuuseum, 2007.a. dokfilm "III pilti elust ja ajast" 35 000 krooni Olen müünud eraisikutele ka mõned oma maalid ja paar fotot. Viimase 4 aasta jooksul 19 000 krooni eest. Kas oled saanud stipendiume? Millised võimalused selleks on? Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on katnud paaril korral sõidu kulusid ja maksnud päevarahasid. Leonardo da Vinci praktika Stipendium pool aastat Hispaanias, kokku 4000 eurot MARGE MONKO a) Osalus näitustel Millistel näitustel oled viimase 3-5 aasta jooksul esinenud? alates 2007. aastast teinud 5 isiknäitust (1 Helsingis, ülejäänud Eestis) ja osalenud 12 grupinäitusel (neist 6 Eestis väljaspool),artist fee'd olen saanud Eestis ühe korra - 2007. aastal Noorte kunstnike Bienaalil osalemise eest ja 2010. aastal Helsingis, Amos Andersoni kunstimuuseumis toimunud näitusel „Take care“ osalemise eest. Kas produktsioonikulud kaeti (osaliselt/täielikult)? Siiani pole õnnestunud osaleda näitusel, kus produktsioonikulud muretsetaks institutsiooni poolt. Kõik produktsioonid on olnud finantseeritud Kulka ja minu enda poolt. b) Muud sissetulekud Kas ja kus oled oma töid müünud? Kumu Kunstimuuseum, 2007.a. 8 fotot 50000 krooni Kas oled saanud stipendiume? Millised v6imalused selleks on? 2007 ja 2009 Kultuurkapitali aastane loominguline stipendium 5000 krooni kuus 2007 Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendium 10000 krooni 2007 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse stipendium näituse korraldamiseks Soome Fotograafia muuseumis 12934,45 (tööde transport, laevapiletid jne) 2010 Pro Helvetia residentuuristipendium Šveitsis Bernis PROGR Kultuurikeskuses ( 2 kuud) 1400 CHF kuus + produktsiooniraha 1000 CHF 2007 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse stipendium osalemiseks näitusel Take Care Amos Andersoni muuseumis Helsingis 4565 Üks teema veel, millest ei ole eriti räägitud - näituse tegemine mujal Eestis. See on täielik ikaldus. Ma ei räägi siin Pärnust ega Tartust, aga mujal kaugemates paikades ei ole harilikult üldse mingeid eelarveid ega toetusi kohalikelt omavalitsustelt, s.t. kõik tuleb läbi Kulka endal isiklikult taotleda, organiseerida transport jne jne. Narva Linnagaleriiga tegin selle jama läbi, aga Haapsalu Linnagaleriile ütlesin ära, sest see on ikkagi meeletu energiakulu ja tagasi ei tule sealt mitte midagi. Nii et kunstipoliitika regionaalses mõttes on täiesti olematu ja ilmselt sellepärast kaugemates kohtades tunnustatud kunstnikud ei esinegi. TAAVI TALVE a) osalemine näitustel Millistel näitustel oled viimase 3-5 aasta jooksul esinenud? Näitused 2007-2010: 21 osalemist, 3 personaalnäitust, 18 grupinäitust (nende hulgas 4 välisnäitust) Kas produktsioonikulud kaeti (osaliselt/täielikult)? Rahastamise koha pealt on üheste skeemide esitamine pea võimatu. Enamikel juhtudel on tegu hübriidvariantidega kus produktsioonikulud kombineeruvad KULKA eraldiste ja näituseeelarvest eraldatud lisade ja/või oma taskust makstu vahel. Artist feed on tulnud 2 korda. Mõne korra on õnnestunud nautida välisnäitusele kohalesõitu ja vist isegi päevarahasid. Korra-kaks on ka juhtunud, et produtseerimisega on kiireks läinud, mistõttu polnud aega KULKA taotlusvooru ära oodata, siis on tulnud asi ise ära teha. b) Muud sissetulekud Kas ja kus oled oma töid müünud? Töid müünud pole. Kas oled saanud stipendiume? Millised v6imalused selleks on? Kultuurkapitali aastane loominguline stipendium 2010 (see läks meil Johnsonitena muidugi jagamisele, mis teeb 2500 krooni per kuu/ per face.)

EKKMi Teooriaklubi vol. 5/5

Viienda saate salvestus toimub REEDEL, 25. veebruaril kel 18:00

NB! Seoses eelseisvate pühadega toimub teooriaklubi reedel.

Vestlusringis osalevad: Anu Liivak, Harry Liivrand, Piret Lindpere, Markus Toompere

Küsimusi esitab: Airi Triisberg

Hooaja viimase saate külalisteks on Kumu direktor Anu Liivak, Tallinna Kunstihoone juhataja Harry Liivrand, kultuuriministeeriumi asekantsler kaunite kunstide alal ning kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liige Piret Lindpere ning Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Markus Toompere.

Diskussiooni lähtepunktiks seekord institutsionaalne vaatenurk kunstitöötajate töötingimuste problemaatikale. Kas näituseinstitutsioonidel on välja kujunenud põhimõtted kunstnike töö tasustamiseks ja kui, siis millised need on? Milline on näituseinstitutsioonide, ministeeriumi ja kultuurkapitali suhe kunstitöötajatele paremate töötingimuste eest v6itlemise protsessi? Milline võiks olla nende instutsioonide roll õiglaste töötasude eest seismisel?

Jaanuari lõpust läbi terve veebruari toimub EKKMi baaris kolmapäeviti kokku 5 vestlust. Kõik salvestused on avalikud, kuid kuna kohtade arv EKKMi klubis on piiratud, tuleb end osalemiseks eelnevalt registreeruda. Registreerumiseks saatke e-mail aadressil: anders@kunstihoone.ee

NB! palume külalistel mitte hilineda, hilinejaid salvestusele ei lasta

EKKMi teooriaklubi on aktivistliku televisiooni laadne platvorm, kus aktuaalseid kunstiteoreetilisi ja kunstipoliitilisi küsimusi ning kunsti sotsiaalseid probleeme käsitletakse talkshow formaadis, mis tehakse kõigile kättesaadavaks EKKMi kodulehe http://www.ekkm-came.blogspot.com/ vahendusel. Esimeste saadete üles laadimine viibib tehnilistel põhjustel, kuid anname kindlasti kohe teada, kui saame saated üles.

Esimese viie saate keskmes on eelmise aasta jooksul kunstnikkonna hulgas lahvatanud diskussioonid kunstitöötajate töötingimuste, sotsiaalsete garantiide ja organiseerumismudelite teemal. Vestlusringid lähtuvad nende diskussioonide käigus sõnastatud probleemidest, püüdes temaatikat avada laiemale avalikkusele ning kaasata loometöötajate prekaarset olukorda puudutavasse debatti lisaks kunstipraktikutele ka erinevate valdkondade loomeliitusid, ametühinguid ja poliitilist eliiti. Kaasaegne kunst keskendub sageli sotsiaalse ebavõrdsuse ja ühiskondlike võimusuhete analüüsimisele, kuid kunstiteoste loomise ja eksponeerimisega seotud majanduslikud aspektid on harva avaliku diskussiooni objektiks.

Lugupidamisega,
Teoorikalubi toimkond

Saatejuht: Airi Triisberg
režii, kaamera, heli, montaaž: Reimo Võsa-Tangsoo & Indrek Köster
graafiline disain: Indrek Köster
produtsent: Anders Härm

Stuudiokujunduses on kasutatud:
Marge Monko fotot ”Ma ei söö lilli”, 2009 594 × 841 mm, värvifoto/ C-type print
Kai Kaljo fotoinstallatsiooni ”Mida rohkem ma töötan, seda vaesem ma olen”, 2006, 25 fotot, 360 x 270 mm

rohkem infot:
Anders Härm
anders@kunstihoone.ee
tel: 50 84570

EKKM Teooriaklubi vol. 4/5

Neljanda saate salvestus toimub KOLMAPÄEVAL, 16. veebruaril kell 18.00

NB! Salvestus algab tavapärasest tund aega varem!


Vestlusringis osalevad: Kaarel Oja, Indrek Saar, Kaarel Tarand
Küsimusi esitab: Airi Triisberg

Hooaja neljanda saate külalisteks on poliitiliste parteide esindajad: Kaarel Oja (Isamaa ja Res Publica Liit), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Kaarel Tarand (Eestimaa Rohelised).

Diskussiooni lähtepunktiks muuhulgas erakondade valimisprogrammid. Kuidas näevad poliitilised erakonnad riigi rolli kunsti rahastamisel? Milliseid lahendusi näevad poliitikud kunstitöötajate töötingimuste ja sotsiaalse turvatunde parandamiseks? Milliseid muudatusi kunsti rahastussüsteemis on võimalik ellu viia lähema paari aasta jooksul?


Jaanuari lõpust läbi terve veebruari toimub EKKMi baaris kolmapäeviti kokku 5 vestlust. Kõik salvestused on avalikud, kuid kuna kohtade arv EKKMi klubis on piiratud, tuleb end osalemiseks eelnevalt registreeruda. Registreerumiseks saatke e-mail aadressil: anders@kunstihoone.ee

NB! palume külalistel mitte hilineda, hilinejaid salvestusele ei lasta

EKKMi teooriaklubi on aktivistliku televisiooni laadne platvorm, kus aktuaalseid kunstiteoreetilisi ja kunstipoliitilisi küsimusi ning kunsti sotsiaalseid probleeme käsitletakse talkshow formaadis, mis tehakse kõigile kättesaadavaks EKKMi kodulehe www.ekkm-came.blogspot.com vahendusel. Esimeste saadete üles laadimine viibib tehnilistel põhjustel, kuid anname kindlasti kohe teada, kui saame saated üles

Esimese viie saate keskmes on eelmise aasta jooksul kunstnikkonna hulgas lahvatanud diskussioonid kunstitöötajate töötingimuste, sotsiaalsete garantiide ja organiseerumismudelite teemal. Vestlusringid lähtuvad nende diskussioonide käigus sõnastatud probleemidest, püüdes temaatikat avada laiemale avalikkusele ning kaasata loometöötajate prekaarset olukorda puudutavasse debatti lisaks kunstipraktikutele ka erinevate valdkondade loomeliitusid, ametühinguid ja poliitilist eliiti. Kaasaegne kunst keskendub sageli sotsiaalse ebavõrdsuse ja ühiskondlike võimusuhete analüüsimisele, kuid kunstiteoste loomise ja eksponeerimisega seotud majanduslikud aspektid on harva avaliku diskussiooni objektiks.

Lugupidamisega,
Teoorikalubi toimkond

Saatejuht: Airi Triisberg
režii, kaamera, heli, montaaž: Reimo Võsa-Tangsoo & Indrek Köster
graafiline disain: Indrek Köster
produtsent: Anders Härm

Stuudiokujunduses on kasutatud:
Marge Monko fotot ”Ma ei söö lilli”, 2009 594 × 841 mm, värvifoto/ C-type print
Kai Kaljo fotoinstallatsiooni ”Mida rohkem ma töötan, seda vaesem ma olen”, 2006, 25 fotot, 360 x 270 mm

rohkem infot:
Anders Härm
anders@kunstihoone.ee
tel: 50 84570

EKKMi Teooriaklubi vol.3/5

Kolmanda saate salvestus toimub KOLMAPÄEVAL, 9. veebruaril kell 19.00


Vestlusringis osalevad: Jaan Elken, Krista Kaer, Ülo Krigul
Küsimusi esitab: Airi Triisberg

Hooaja komanda saate külalisteks on Eesti Kunstnike Liidu president
Jaan Elken, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige Krista Kaer ja Eesti
Heliloojate Liidu aseesimees Ülo Krigul. Diskussiooni keskmes on järgmised küsimused: Millised sarnasused ja erinevused eksisteerivad kunstnike, kirjanike ja heliloojate töötingimustes? Kuidas loomeliidud saavad seista selle eest, et tagada loometöötajatele väärikad töötingimused ja
sotsiaalsed garantiid? Mida seni on tehtud ja kuidas liikuda edasi?
Millised on koostöövõimalused erinevate valdkondade vahel?
Millised on praegu kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse
probleemkohad ja kuidas neid muuta?


Jaanuari lõpust läbi terve veebruari toimub EKKMi baaris kolmapäeviti kokku 5 vestlust. Kõik salvestused on avalikud, kuid kuna kohtade arv EKKMi klubis on piiratud, tuleb end osalemiseks eelnevalt registreeruda. Registreerumiseks saatke e-mail aadressil: anders@kunstihoone.ee


NB! palume külalistel mitte hilineda, hilinejaid salvestusele ei lasta

EKKMi teooriaklubi on aktivistliku televisiooni laadne platvorm, kus aktuaalseid kunstiteoreetilisi ja kunstipoliitilisi küsimusi ning kunsti sotsiaalseid probleeme käsitletakse talkshow formaadis, mis tehakse kõigile kättesaadavaks EKKMi kodulehe http://www.ekkm-came.blogspot.com/ vahendusel. Esimeste saadete üles laadimine viibib tehnilistel põhjustel kuid anname kindlastio kohe teada kui saame saated üles

Esimese viie saate keskmes on eelmise aasta jooksul kunstnikkonna hulgas lahvatanud diskussioonid kunstitöötajate töötingimuste, sotsiaalsete garantiide ja organiseerumismudelite teemal. Vestlusringid lähtuvad nende diskussioonide käigus sõnastatud probleemidest, püüdes temaatikat avada laiemale avalikkusele ning kaasata loometöötajate prekaarset olukorda puudutavasse debatti lisaks kunstipraktikutele ka erinevate valdkondade loomeliitusid, ametühinguid ja poliitilist eliiti. Kaasaegne kunst keskendub sageli sotsiaalse ebavõrdsuse ja ühiskondlike võimusuhete analüüsimisele, kuid kunstiteoste loomise ja eksponeerimisega seotud majanduslikud aspektid on harva avaliku diskussiooni objektiks.

Lugupidamisega,
Teoorikalubi toimkond

Saatejuht: Airi Triisberg
režii, kaamera, heli, montaaž: Reimo Võsa-Tangsoo & Indrek Köster
graafiline disain: Indrek Köster
produtsent: Anders Härm

Stuudiokujunduses on kasutatud:
Marge Monko fotot ”Ma ei söö lilli”, 2009 594 × 841 mm, värvifoto/ C-type print
Kai Kaljo fotoinstallatsiooni ”Mida rohkem ma töötan, seda vaesem ma olen”, 2006, 25 fotot, 360 x 270 mm

rohkem infot:
Anders Härm
anders@kunstihoone.ee
tel: 50 84570

EKKM Teooriaklubi vol 2

Teise saate avalik salvestus toimub KOLMAPÄEVAL, 2. veebruaril kell 19.00 EKKMi baaris Põhja pst. 35

Vestlusringis osalevad: Oudekki Loone, Harri Taliga
Küsimusi esitab: Airi Triisberg

Käesoleva hooaja teises saates osalevad Oudekki Loone ja Harri Taliga ning diskussiooni keskmes on ametiühingute ja streigiõigusega seonduv küsimustering. Kuidas ühitada ametiühingute mudelit immateriaalse tööga? Millised oleksid kunstitöötajate võimalikud organiseerumismudelid? Kuidas saaksid kunstitöötajad streikida? Millised on alternatiivsed protestivormid?

Jaanuari lõpust läbi terve veebruari toimub EKKMi baaris kolmapäeviti kokku 5 vestlust. Kõik salvestused on avalikud, kuid kuna kohtade arv EKKMi klubis on piiratud, tuleb end osalemiseks eelnevalt registreeruda. Registreerumiseks saatke e-mail aadressil: anders@kunstihoone.ee
NB! palume külalistel mitte hilineda, hilinejaid salvestusele ei lasta

EKKMi teooriaklubi on aktivistliku televisiooni laadne platvorm, kus aktuaalseid kunstiteoreetilisi ja kunstipoliitilisi küsimusi ning kunsti sotsiaalseid probleeme käsitletakse talkshow formaadis, mis tehakse kõigile kättesaadavaks EKKMi kodulehe http://www.ekkm-came.blogspot.com/ vahendusel. Loodame esimese saate selle nädala lõpuks üles laadida.

Esimese viie saate keskmes on eelmise aasta jooksul kunstnikkonna hulgas lahvatanud diskussioonid kunstitöötajate töötingimuste, sotsiaalsete garantiide ja organiseerumismudelite teemal. Vestlusringid lähtuvad nende diskussioonide käigus sõnastatud probleemidest, püüdes temaatikat avada laiemale avalikkusele ning kaasata loometöötajate prekaarset olukorda puudutavasse debatti lisaks kunstipraktikutele ka erinevate valdkondade loomeliitusid, ametühinguid ja poliitilist eliiti. Kaasaegne kunst keskendub sageli sotsiaalse ebavõrdsuse ja ühiskondlike võimusuhete analüüsimisele, kuid kunstiteoste loomise ja eksponeerimisega seotud majanduslikud aspektid on harva avaliku diskussiooni objektiks.

Lugupidamisega,
Teoorikalubi toimkond

Saatejuht: Airi Triisberg
režii, kaamera, heli, montaaž: Reimo Võsa-Tangsoo & Indrek Köster
graafiline disain: Indrek Köster
produtsent: Anders Härm

Stuudiokujunduses on kasutatud:
Marge Monko fotot ”Ma ei söö lilli”, 2009 594 × 841 mm, värvifoto/ C-type print
Kai Kaljo fotoinstallatsiooni ”Mida rohkem ma töötan, seda vaesem ma olen”, 2006, 25 fotot, 360 x 270 mm

rohkem infot:
Anders Härm
anders@kunstihoone.ee
tel: 50 84570